Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva. Emased kalad kasvavad Eestis kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Angerjas on röövkala, teda pole võimalik segi ajada mitte ühegi teise kalaga. Angerjas on pikk ja looklev nagu uss, selg pruunikasroheline, külgedelt ja kõhult kollakas. Elutseb Balti mere basseini veekogudes. Palju vähem on angerjat Aasovi, Musta, Valge ja Barentsi mere vesikonda jäävates jõgedes ja järvedes. Ta on võimeline mööda vihma- või kastemärga rohtu ületama küllaltki pikki vahemaid kuival maal. Liikudes nii edasi ühest veekogust teise, jõuab angerjas sel viisil ka läbivooluta veekogudesse. Eelistab vaikset vett, kuid elab ka kiires vees. Hoidub alumistesse veekihtidesse, elades siiski igasuguse põhjaga veekogudes, kus on vaid piisavalt peitumisvõimalusi: urgusid, suuri kive, kände ja rohkesti vesikasvusid. Angerjas toitub putukate vastsetest, molluskitest, konnadest, prügikalast. Pikkus võib olla kuni 2 m ja kaal kuni 4 kg. Mereangerjas koeb 8000 km kaugusel oma elupaigast, Sargasso mere sügavustes, hukkudes peale kudemist. Maimud võtab endaga kaasa Golfi hoovus ja need liiguvad kolm pikka aaastat koos sooja vee massiga Euroopa rannikule, muutudes teekonna lõpuks nn klaasangerjateks. Viimased pole küll veel kuigivõrd täiskasvanud isendite sarnased. Ainult meie kandis muutub angerjas selliseks, nagu me oleme teda harjunud nägema.
Foorum